Kogukondade arendamine (MA eriala)
Kool kui kogukond on väga kompleksne (sellest kirjutan järgmisel korral), sest seal kohtuvad paljud erinevad struktuurid, juhtimis- ja õpetamisviisid ning erinevad väärtushinnangud. Kas kool on kogukonna süda, kui tihe on koostöö ning kas ja kuidas koolipere panustab ümbritseva kogukonna arengusse on väga oluline teema. Oluline, sest õpilase kaasatus ja kuuluvustunne koolis määrab ära tema heaolu.
Dilemma tuleneb ka sellest, et kui muidu on ühiskonnas üksikisik väärtus, siis koolis on üksikisiku (õpilase) väärtusele pandud "hinnasilt" ehk hinne. Me ütleme, et me hindame teadmisi, mitte inimest, kuid kas ka õpilased tajuvad nii? Koolile kui institutsioonile on väärtuslikud teadmised - teadmised iseeneses. Me väidame, et olulised on praktiliselt rakendatavad teadmised, kuid kahjuks osa teadmisi, mida püüame edastada ei ole edasi antud koos kohese praktilise seosega igapäevaellu. Teiseks on oluline märkida, et koolis väärtustatakse lisaks abstraktsetele teadmistele inimesi, kel on teadmised. Ehk inimene + teadmised=väärtuslik. Küsimus tekib - kui väärtuslik saab koolisüsteemis sees olla (ja end väärtuslikuna tunda) sel juhul inimene, kel pole teadmisi? Kas inimene per se on koolis väärtus? Kas peaks olema?
Põhjamaades, spetsiifilisemalt Taanis on kogukond ja kool tihedalt läbipõimunud mõisted. Ka kultuuriliselt ja majanduslikult põimunud: inimene on osa kogukonnast - nii lasteaias, koolis kui töökohal. Ka töötuna on inimene väärtuslik ja osa kogukonnast. Sellise süsteemi eelis on, et inimesed, keda väärtustatakse (indiviididena) on nõus panustama - panustama koolis, panustama töökohal, panustama vabatahtlikuna. See on ühiskonna toimimise seisukohalt oluline aspekt.
Sellest olulisem on aga, et inimesed, kes kuuluvad kogukonda ja on selle väärtustatud liikmed, kogevad kuuluvustunnet. Kuuluvust, mis on inimese heaolu seisukohalt üks olulisemaid aspekte. Rahulolevamad inimesed on tervemad ning tegusamad! Kas me soovime, et meie õpilased oleksid vaimselt ja füüsiliselt terved? Kahjuks või õnneks on selle saavutamisel olulisemaid faktoreid nende heaolu - mis tuleneb otseselt suhetest ja suhtumisest, mida nad koolis kogevad.
Ka meie koolielus võiks olla väärtustatud eelkõige õpilane (ka siis, kui ta pole vajalikke teadmisi omandanud), aga ka tema sotsiaalsed suhted ja sotsiaalsed oskused. Mitte, et teadmised ei oleks tähtsad - on - kuid need ei saa olla väärtuslikumad õpilasest ja ei tohi olla määravad. Kool võiks olla eelkõige kogukond, milles õpilase ja õpetajate heaolu on prioriteet.
Veronika
